Parasiithaigused

Parasiite võib leida igas akvaariumis. Nende massiline paljunemine tekib alles pärast kala organismi nõrgenemist väliskeskkonna tegurite toimel.

Alamate vähkide poolt tekitatud haigused
Kaladel nugivatest alamatest vähkidest kohtame akvaariumis kõige sagedamini kalatäid. Nad eritavad kala kehasse mürke hammustamise teel. Sügavama hammustuse korral võib kala nakatuda bakteriaal-, viirus- või seenhaigusse. Välistatud pole ka nakkushaigused nagu näiteks nakkuslik kõhuvesitõbi. Kalatäid satuvad akvaariumisse tavaliselt koos elustoiduga. Akvaariumi soodsas keskkonnas paljunevad nad kiiresti. Palja silmaga vaadeldes on näha pisikesi läätsekujulisi parasiite. Kalatäisid ravitakse kõige efektiivsemalt soolaga. Ühe liitri vee kohta lisatakse 1 kuhjaga teelusikatäis jämesoola (8g). Võib ka kasutada JBL EktolCristalit, mis on mõeldud spetsiaalselt välisparasiitidele. Uue haiguspuhangu vältimiseks tuleks akvaarium põhjalikult puhastada.

Parasiteerivate usside pool tekitatud haigused.
Imiusside klassi kuuluvad välis- ja siseparasiidid on kaladele ohtlikud ja lõpevad tihti surmaga.

Gürodaktüloos ja daktülogüroos
Gürodaktüloos (Gyrodactylus elegans) ja daktülogüürus ( Dactylogyrus vastatos) kuuluvad välisparasiitide hulka. Gürodaktülus parasiteerib kala nahal samas kui daktülogüürus parasiteerib ainult kala lõpustel. Gürodaktüloosi puhul võime eristada kala kehal laialdasi ebaselgelt piiritletud kattusid ja punetavaid täpikesi. Daktülogüroosi haigestumisel muutub kala rahutuks, tõuseb tihedamini veepinnale ja ahmib õhku. Lõpuste värvus on muutunud ebaühtlaseks, kala eritab palju lima. Peaaegu kõikide daktülogüroosi juhtudega esineb ka gürodaktüloos, viimane võib aga esineda ka iseseisvalt Gürodaktüloosi ja daktülogüroosi raviks kasutatakse JBL Gyrodactolit. 

Diplostomoos
Tegu on parasiidiga, kes satub akvaariumisse koos tigudega. Parasiit (Diplostomum volvlus) siseneb kala organismi naha kaudu liikudes kala silma. Nakatunud kala kehal on näha arvukaid punaseid kuni musti sissetungimiskoht täppide ja triipudena. Silmad on hägused ning sarvkestal või eristada valgeid punktikesi. Ravi sellisel haigusel puudub. Haiged kalad tuleks akvaariumist eraldada ning teod hävitada edasiste haiguspuhangute vältimiseks.

Saugvinikoloos
Parasiit ise ei ole ohtlik küll aga munad. Need satuvad verega lõpuste juussoontesse ummistades need. See raskendab kalade hingamist. Sellel haigusel ravi puudub. Levib ta akvaariumis koos tigudega. Haiged kalad tuleks akvaariumist eemaldada ja teod hävitada.

Parasiteerivate viburloomade poolt tekitatud kalade haigused

Kostiaas
Haiguse tekitajaks on viburloom Costia necatrix. Ilma peremeesloomata on parasiidi eluiga lühike. Hukkub kui ei suuda leida uut peremeeslooma 30-60 minuti jooksul. Mida tihedamini on akvaarium asutatud seda suurem on parasiidi levik akvaariumis. Kaladele kinnitunud parasiit kutsub esile tugeva nahaärrituse ja suurenenud limaerituse. Haigussümptomiteks on suitsjad sinkjasvalged suurelaigulised katud lõpustel ja kõhul. Haigetel kaladel hävineb marrasnahk ja lõpuskude. Eriti ohtlik on parasiitide arenemine lõpustel, kuna nad võivad lühikese ajaga tekitada kaladele surmavaid vigastusi. Raviks sobib JBL Punktol. Ravi ajal on soovitav tõsta vee temperatuur 28 – 30°C. Parasiidid hävivad kiiremini kõrgemal temperatuuril.

Oodinioos
Oodinioosi tekitab viburloom Oodinium Pillulais kes parasiteerib ilukaladel. Tugeva nakkuse korral on kala kogu nahk kaetud hallikaspruuni katuga. Haigestunud kalad on rahutud, hõõruvad keha vastu taimi ja kive, uimed on sageli narmastunud ja keha vastu surutud. Isu tavaliselt säilib. Raviks soovitame JBL Oodinoli. Ravi ajal on soovitav tõsta vee temperatuuri kuni 30°C.

Oktomitoos
Haiguse tekitajaks on parasiit Octomitus Truttae, kes elutseb peaasjalikult kalade sapipõies ja seedetraktis. Haigetel kaladel tekib mädane sapipõiepõletik ning seedehäired, kõht on sisse tõmbunud. Kaugelearenenud haiguse korral ka kõhu vesitõbi ja krambid. Tegemist on nõrkusparasiidiga. Mingil määral on ta olemas kõigil kaladel. Massiline paljunemine hakkab siis kui kala liiga pikalt ühekülgselt toita. Ravitakse JBL Punktoliga.

Kaladel parasiteerivad ripsloomad.

Hilodonellos
Haiguse tekitajaks on Chinodonella Cyprini. Tegemist on kalade nõrkusparasiidiga. Massiline paljunemine toimub keskkonnast või valesti toitmisest tingitud kalade immuunsüsteemi nõrgenemisest. Haigestunud kalade seljale, seljauime ette ja kuklapiirkonda tekib sinkjashall õrn loorjas katt üksikute laikudena. Paljudel juhtudel võib parasiit esineda ainult kala lõpustel. Haigestunud kala käib tihedamalt vee pinnal õhku ahmimas ja käitub rahutumalt. Loiuks muutunud kalad surevad. Ravi ajal tuleks tõsta vee temperatuur 30°C-ni. JBL toodetest kasutada Punktolit.

Tsüklohetoos
Haiguse tekitajaks on parasiit Cychlochaeta domerguei. Eranditult on tegemist nõrkusparasiidiga. Haigestunud kalad hõõruvad ennast vastu taimi ja kive. Tugevamal haigestumisel esineb õrn, sageli mittemärgatav katt nahal. Ravi ajaks tõsta vee temperatuur 30 – 32°C. Raviks kasuta JBL Punktolit.

Ihtüoftiriaas
Haiguse tekitajaks on kalasatikas suurusega 0,5 – 1mm. Parasiit on piimjasvalget värvust. Toitub kala naharakkudest ja verest. Tüüpilisteks haigusnähtudeks on tanguteralaadsed sõlmekesed kalanahal, peaasjalikult aga lõpustel ja uimedel ning isegi silmades. Sõlmekeste paigutus kehal on ebakorrapärane. Haiged kalad hõõruvad end vastu kive ja taimi, uimed on tihedalt vastu keha surutud. Kaugelearenenud haiguse korral hingavad kalad kramplikult ning ujuvad vaarudes. Ravi ajaks tõsta temperatuur 30 – 32°C. Ravida JBL Punktoliga.

Eosloomade poolt tekitatud kalade haigused.
Eosloomade poolt põhjustatud haiguste ravimine ei anna üldjuhul tulemust. Parim lahendus on eutanaasia.

Buboontõbi
Buboontõve tekitajaks on eosloomade klassi kuuluv Myxobolus Pfeiffer`i. Kala kehale tekivad paised, mis on alguses kõvad hiljem muutuvad pehmeks ja lõhkevad jättes kala kehale sügavad, kuni lihasteni ulatuvad mädanevad haavad. Haigusega kaasneb sageli haigestumine nõrkusparasiitide ja bakterhaigustesse. Ravi ei anna tulemust. Haiged kalad eemaldada ja hävitada.

Sõlmtõbi
Haige kala kehale ja lõpustele tekivad ümarad mooniseemne suurused heledad sõlmed. Ravi ei anna tulemust. 

Neoontõbi
Neoontõbi esineb rohkem haratsiinlastel. Haigestunud kala pea ja kere lihastes on näha klaasvalgeid või hallikasvalgeid heledaid laike. Neoonkaladel muutub pikitriip plekiliseks, hallikasvalgeks. Raskelt haigestunud kalad lahjuvad, uimed narmastuvad, võib esineda tasakaaluhäireid. Ravi ei anna tulemusi. Taudi likvideerimiseks tuleb hävitada kõik haiged ja nendega kokku puutunud kalad.